EELK

EELK ANNA KOGUDUS

Estonian Evangelical Lutherian Church. Congretiaon of Anna


ÜLDINFO KONTAKT MEESKOND KIRIK KOGUDUS UUDISED JA TEATED AJALUGU LISAINFO

 

Anna kirik

JUMALATEENISTUSED.

Koguduse elu keskpunktiks on pühapäevane jumalateenistus. Koguduse tegevuse põhirõhk on sõna kuulutamisel ja sakramentide jagamisel.

Korralised jumalateenistused on pühapäevased jumalateenistused, millega kristlased pühitsevad pühapäeva kui Kristuse ülestõusmise päeva. Anna kirikus toimuvad jumalateenistused kuu 2.ja 4. pühapäeval ning kirikupühadel algusega kell 14.00

Suured kirikupühad on: Kristuse sündimispüha (1.jõulupüha), Kristuse ilmumispüha (kolmekuningapäev), Suur Neljapäev, Suur Reede, Kristuse Ülestõusmispüha, Kristuse taevaminemispüha, 1. Nelipüha, Kolmainupüha.

Suurpüha tuleb pidada ettenähtud päeval. Seda ei saa asendada mõne teise päevaga.

PIIBLITUNNID JA PALVUSED

Palve on meie alandlik ja teadlik pöördumine Jumala poole ja Tema vastab meile. Issand ütleb: „Ilma minuta ei või te midagi. Paluge, siis antakse teile. Koputage, siis avatakse.“ Nii palume hommikul õnnistust päevatööle, õhtul anname end Jumala hoolde ja palume rahulikku und.

Koguduses toimuvad palve- ja piiblitunnid igal teisipäeval algusega kell 11.00 kogudusemajas, Anna külas.. Õpime tundma Jumala sõna. Oma sõna läbi kõnetab meid Jumal. Kanname alanud nädala tööd –tegemised Jumala kätte ja palume õnnistust.

LASTE- JA NOORTETÖÖ

Koguduses toimub lastetöö pühapäevakoolis, noortetöö leerikoolis. Pühapäevakoolis õpivad lapsed piiblilugu neile arusaadavalt, mängivad, joonistavad, meisterdavad ja laulavad. Lastele toimuvad lastejumalateenistused. Pühapäevakooli tunnid toimuvad pühapäeviti kogudusemajas, vt. Kellaaegu kuukavalt.

Leerikoolis tutvume kirikuga, kiriku õpetusega, VT ja UT-ga, Jeesuse elu ja tegevusega. Oma kodukiriku ja kogudusega. Leeritunnid algavad peale jõule, Kolmekuningapäeval pärast jumalateenistust.


KIRIKLIKUD TALITUSED


RISTIMINE.

Ristimises sünnib inimese laps Jumala lapseks. Ristimine on ainukordne, see on Jumala tegu.

Laps ristitakse tema vanema, hooldaja või eestkostja soovil või nõusolekul. Vähemalt üks neist peab olema luterliku kiriku liige või mõne teise EELK-ga osaduses oleva kiriku liige.

Kui ristitav on jõudnud konfirmatsiooniikka (15.a.), tuleb ristimine toimetada koos konfirmatsiooniga.

Ristivanem (vader) peab olema EELK liige. Ristivanema kohus on kaasa aidata ristitava kristlikule kasvatamisele.

Jeesus Kristus ütleb: „Minule on antud kõik meelevald maa peal ja taevas, seepärast minge ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud. Ja vaata, mina olen igapäev teie juures maailamajastu otsani.“ ( Mt. 28, 18-20). Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks, aga kes ei usu, see mõistetakse hukka. ( Mk. 16,16). Tõesti, tõesti. Mina ütlen sulle, kui keegi ei sünni veest ja vaimust, ei või ta mitte Jumala riiki saada.“ ( Joh.3,5).

ARMULAUD.

Kui ristimist võiksime nimetada kristlaseks saamise sakramendiks, siis armulaud on kristlaseks olemise sakrament. Jeesus seadis armulaua vahetult enne vangistamist. „Meie Issand Jeesus Kristus, sel ööl, mil Tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis, andis oma jüngritele ja ütles: „Võtke, sööge, see on minu ihu, mis teie eest antakse! Tehke seda minu mälestuseks! Selsamal kombel Ta võttis ka karika pärast õhtusöömaaega, tänas, andis neile ja ütles: „Võtke, jooge sellest kõik, see karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse pattude andeksandmiseks! Nii sagedasti, kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!“ (1.Kr 11: 23-26).

Armulauda võib vastu võtta EELK konfirmeeritud (leeritatud) liige ja EELK-ga armulauaosaduses oleva kiriku liige.

Ristitud laps võib armulauda vastu võtta koos vanema või hooldajaga. Armulauast osasaamise eelduseks on teadlikkus Issanda söömaaja tähendusest.

PIHT

Piht on alandlik palve, millega inimene pöördub Jumala poole, et saada halastust ning armu oma eksimuste pärast, mida ta on teinud nii Jumala kui ka kaasinimeste vastu.

Pihti toimetatakse jumalateenistusel (üldpiht) või eraldi talitusena (erapiht). Eelnev kokkulepe õpetajaga.

Pihitalitust toimetab koguduse õpetaja.

Pihi vastuvõtja peab hoidma pihisaladust.

Apostel kirjutab: Kui me ütleme „Meil ei ole pattu“, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1Joh 1:8-9)

KONFIRMATSIOON.

Konfirmatsioonil ehk leeriõnnistamisel tunnistab ristitud inimene avalikult oma usku ja vaimulik palub käte pealepanemisega Püha Vaimu väljavalamist.

Iga ristitu konfirmeeritakse alates 15.eluaastast.

Vanuse ülempiiri ei ole. Kui inimene on ristimata või leeritamata, on selleks iga aeg sobiv, kuni Jumal lubab ja me elame.

Konfirmatsioonile eelneb leeriõpetus. Konfirmatsiooniga liitub inimene Kristuse kogudusega, saab koguduse liikmeks. Jeesus Kristus ütleb: Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. (Joh.15,5).

Leerikursuse kava.

  • 26.oktoober. Osavõtt jumalateenistusest. Tutvumine. Leerikava tutvustamine. Jumalateenistuse kord.
  • 9.november. Osavõtt jumalateenistusest. Piibel. Kirik ja kirikus toimuv.
  • 23.november. Osavõtt jumalateenistusest. Usutunnistus: „Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse.“ Uskuda tänapäeva maailmas. Piibellik jumalausk. Jumala tunnistamine tänapäeval. Usk kolmainu Jumalasse.
  • 14.detsember. Osavõtt jumalateenistusest. Usutunnistus. „Mina usun Jeesusesse Kristusesse, tema ainusündinud Pojasse, meie Issandasse. Saadud Pühast Vaimust, sündinud neitsist Maarjast.“
  • Jeesuse usu tunnistamise probleem tänapäeval. Jeesus Kristus: kristoloogilise tunnistuse põhivorm.
  • 11.jaanuar. Osavõtt jumalateenistusest. Jeesus Kristus. Usutunnistus. „Kannatanud Pontius Pilaatuse ajal, risti löödud, surnud ja maetud.“
    • Õiglus ja arm
    •  Rist kui jumalateenistus ja ohver
    •  Kristliku kultuse olemus.
  • 25.jaanuar. Osavõtt jumalateenistusest. Usutunnistus. „Alla läinud põrgusse,kolmandal päeval üles tõusnud surnuist.“
  • 8.veebruar.Osavõtt jumalateenistusest. Usutunnistus. „Üles läinud taevasse, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel.  Sealt ta tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle.“
  • 22.veebruar. Osavõtt jumalateenistusest. Usutunnistus. Vaim ja kirik.
  • 8.märts. Osavõtt jumalateenistusest. Patutunnistus.
  • 22. märts. Osavõtt jumalateenistusest. „Meie Isa palve.“
  • 5.aprill Ülestõusmispüha. Jumalateenistus. Jumalateenistusel kaasa teenimine.
  • 12.aprill. Osavõtt jumalateenistusest. EELK. Erinevad konfesioonid.
  • 26.aprill. Osavõtt jumalateenistusest. EELK Anna kogudus.
  • 10.mai. Emadepäeva jumalateenistus. Täiskasvanute ristimine. Jumalateenistusel kaasa teenimine.
  • 24.mai Nelipüha. Õnnistamine.

LAULATUS.

Laulatustalitusega palub noorpaar kooseluks Jumala õnnistust.

Kristlik abielu algab laulatusega. Laulatada võib mehe ja naise riiklikult sõlmitud abielu.

Laulatatavad peavad olema EELK või EELK-ga osaduses oleva kiriku täieõiguslikud liikmed.

Tuhkapäeval, palvepäeval ja Suurel Nädalal ei laulatata.

Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise armu all viibib, see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!“

Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; Tema tõde on kilp ja kaitsevall.

Sest Sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks. ( Ps 91).

HAIGE VÕIDMINE.

Haige võidmise viib läbi vaimulik vastavalt kirikuseaduses kehtestatud korrale.

Kui keegi teie seast on haige,siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel. Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles, kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks. (Jk. 5: 14-15)

MATUS.

Matusetalituse toimetab vaimulik. Kirikulikult maetakse iga ristitud inimene.

Kiriklikult maetuid mälestatakse omaste soovil jumalateenistusel.

„ Sest me teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, mitte kätega tehtud igavene hoone taevas.“ (2Kr.5,1).

ÕNNISTAMIS- JA PÜHITSEMISTALITUSED.

Kodu õnnistamine. Lipu pühitsemine. Mitmesugused muud õnnistamised.

Toimetab koguduse vaimulik kirikuliikme soovil.Mida Jumal on õnnistanud, see jääb õnnistatuks igavesti.


MAJANDUSLIK ALUS.

Eestis ei ole riigikirikut, see tähendab, et iga kogudus on majanduslikult iseseisev.

Anna koguduse peamisteks sissetulekuteks on liikmemaksud, tasud mitmesuguste talituste eest, tulu varast ( renditulud ), mitmesugused sihtotstarbelised annetused ja korjandused, KOV toetus, tulud projektidest. Oleme võtnud päevakorda kotikorjanduse toimetamise kirikus.

Kahjuks on aasta- aastalt kulud ületanud tulusid. Seega tõuseb päevakorda majanduslik toimetulek omavahendite arvelt. Kulud ja tulud peavad saama tasakaalu.

Liikmeannetus on iga koguduseliikme aukohus. See ei ole lihtsalt sümboolne solidaarsuse väljendus, vaid väga oluline panus koguduse majandamisel.

Liikmeannetuse suuruseks on EELK Kirikukogu kehtestanud soovituslikult 1% annetaja aasta neto sissetulekult. Sama kehtestas ka Anna koguduse juhatus koguduse liikmemaksuna. Näiteks 500 € kuu sissetulekuga võiks kogudusele annetada 5€kuus või 60€ aastas. Annetust saab teha koguduse kantseleis kas korraga aasta eest või osade kaupa. Annetada on võimalik pangaülekandega või sõlmida otsekorraldusleping. Võimalik sõlmida pangas. Koguduse jooksev arveldusarve on SEB a/a 10702000731007

Loomulikult võib iga inimene olenemata liikmelisusest toetada kogudust omapoolse annetusega.

Eesti maksukorraldus võimaldab kogudusele tehtud annetused arvestada maha tulumaksuga maksustatavast tulust. Selleks tuleb maksukorraldusele kirjutada nimi ja isikukood. Kogudus edastab maksuametile annetuse tegija nime, isikukoodi ja annetuse suuruse.

Milleks kulub raha?

Vastupidiselt levinud eksiarvamusele ei maksa koguduse vaimulikule ega ka teistele kiriku töötegijatele palka riik, vaid iga kogudus ise. Lisaks palkadele tuleb tasuda maksud, nii riigimaksud kui kirikumaksud: praostkonna-ja üldkiriklikud maksud. Iga maksumaksja summalt 20 % läheb kirikumaksudeks, millest majandatakse praostkonna ja üldkiriklikke töövaldkondi.

Lisaks palkadele ja maksudele on tarvis tasuda elektri- ja kommunaalkulud, side- ja kantseleikulud, autokütus ja palju muudki. Korrastada kirikut, osta küünlad, mitmesuguseid majapidamisvahendeid jm. ilma milleta ühe asutuse toimimist ette ei kujuta.

Rahastada erinevaid töövaldkondi, korraldada õppepäevi, hoida korras kogudusemaja, niita muru kiriku ja kogudusemaja ümbruses jne. jne.

Meile kõigile meeldib, et kirik ja kogudusemaja oleksid puhtad, valged, köetud. Ümbrused korrastatud.

Me kõik vajame kirikut. Et kirik toimiks, on vaja töötegijaid. Ja iga töötegija on oma palka väärt.

„Aga pange tähele: kes kasinasti külvab, see lõikab ka kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see lõikab ka rohkesti. Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Aga Jumal on vägev teile andma kõike armu rohkesti, et teil ikka oleks kõike igati küllaldaselt ning oleksite rikkad iga hea teo tarvis. „( 2Kr.9:6-8).

Üks mees küsis teiselt: kuhu see tee viib, kas kirikusse?

Teine vastas: Ei.

Mees küsis uuesti: Milleks siis see tee, kui see ei vii kirikusse?

Mõelgem oma eluteele ja igavikule ning vastakem : milleks siis see tee, kui see ei vii kirikusse?

JUTLUSED

Jutlus. Usk ja uskmatus (PDF).

Webmaster