EELK

EELK ANNA KOGUDUS

Estonian Evangelical Lutherian Church. Congretiaon of Anna

ÜLDINFO KONTAKT MEESKOND KIRIK KOGUDUS UUDISED JA TEATED AJALUGU LISAINFO

Anna kirik

 

ANNA KOGUDUSE AJALUGU

Käesolev ajalookäsitlus haarab aega Anna koguduse sünnist kuni aastani 1970. Hilisem periood vajab uurimist.

Algselt kuulusid Anna kihelkonna osad Peetri kihelkonda. Erandiks oli Mustla küla, mis kuulus Kose kihelkonda.

1650.a. ehitas tolleagse Purdi mõisa omanik von Burt Paide Tallinn maantee äärde puukabeli, mida tema nime järgi hüüti Purdi kabeliks. Kabeli ametlik nimetus oli algusest peale Sankt-Anna. Teenistusi pidasid Peetri vaimulikud.

5. septembril 1684.a. ordineeriti esimeseks iseseisvaks Anna kihelkonna õpetajaks magister Erasmus Pegau. Seda päeva loetaksegi Anna kihelkonna ja koguduse asutamise päevaks. Vajaliku maa eraldas kogudusele kabeli asutaja von Burt. Kiriku maadele rajati ka õpetaja elumaja ning majamispidamishoone. Kogudusele mõjusid rängalt 1695.a. alanud suur nälg ja sellele järgnenud Põhjasõda. Kogudus vaesus täielikult. 1738.a. jõuti kokkuleppele kasutada ühist õpetajat Paide kogudusega. Seejuures jäid mõlemad kogudused iseseisvaks. Seejärel hakkas kogudus kosuma. Puukabel osutus kasutuskõlbmatuks. 1769.a. sündis otsus hakata ehitama uut kirikut.

Kiriku ehitamisele asuti aastal 1776. aastal. Ehitustöid juhatas ülemeestseisja-patroon Adam-Johann von Baranoff. Kirik pühitseti sisse 6. juulil 1780.a. Järva praosti Johannes Rinne poolt. 1852. a. tehti kirikule suurem remont. 1914.a. pandi kirikutornile uus sindelkatus. 1927.a. laoti kirikukatus ringi, krohviti ja valgustati kogu kirik. Käärkambri välismüüri raiuti ukseava ja paigaldati uks, kirikutorn sai risti. 1928.a. tehti kirikule sisemine remont. Kirik valgendati ja ehitati uued ahjud. 1930.a. purustas pikne kirikutorni, ühe püsttala ja välisuksed. Kahjustused kõrvaldati juba samal aastal. 1936.a. sai kirik topeltaknad. 1957.a. toimus kiriku järgmine suurem remont. 1975.a. asendati kiriku kivikatus eterniidiga. Samal aastal restaureeriti ka kantsel, altar ja altarimaal. 1990.a. värviti kirikutorn.

ANNA KOGUDUSE VAIMULIKUD LÄBI AEGADE

  1. SUENO LAURENTTI COLANDER 1656-1667
  2. MATTHIAS SIEGMANN 1667-1680
  3. JOHANNES VICTORINUS BOVETIUS 1680-1684
  4. ERASMUS PEGAU 1684-1689
  5. BENGT JOHANN HIMSEL 1689-1692
  6. JOHANN WOLTEMALT 1693-1697
  7. PETER FRIEDRICH BOHNWASSER 1739-1743
  8. OTTO REINHALD VON HOLTZ 1744-1756
  9. GOTTFRIED JOHANN JALGER 1756-1767
  10. DAVID GOTTLIEB GLANSTRÖM 1767-1824
  11. CARL GOTTHARD HAMMERBECK 1825-1866
  12. ENGELBRECHT VON TIESENHAUSEN 1866-1886
  13. CARL FRIEDRICH RALL 1886-1924
  14. GERHARD PÄRLI 1925-1939
  15. MAX SAAR 1939-1944
  16. VALTER ILVES 1954-1956
  17. EDMUND LAANSALU 1956-1973
  18. PEETER KERBAK 1974-1994
  19. ENN AUKSMANN 1994-1996
  20. LEA HEINASTE 1996-2005

1939.a. tegi kogudus katse võtta tööle oma õpetaja. Senini oldi järjekindlalt kasutatud ühist õpetajat Paide kogudusega. Ka kirikuvalitsus leidis, et Anna kogudusel võiks olla päris oma õpetaja. Kogudus nõustus kui kirikuvalitsus maksab õpetajale 50 krooni palgalisa ning kogudus maksab palka 50 krooni. Õpetajale pidi jääma tasuta korter, 7 ha maad, kütte eest 120 krooni aastas ja tasu ametitalituste eest. Kuna õpetajal polnud elamut, tehti korjandus, et muretseda õpetajale maja. Konsistoorium eraldas õpetaja palgatoetuseks 240 krooni aastas. Et seda oli liiga vähe ja ka praostkond ei suutnud aidata, siis jätkas kogudus Paide kogudusega ühise õpetaja kasutamist.

Enne 1919 aastat kuulusid kogudusele Anna kirik, Mätliku talu ja Köstri talu koos kõrvalhoonete ja maadega. Kokku 34,24 ha. Asutav Kogu võõrandas kiriku maad. 1923.a. pöördus kogudus kirikuvalitsuse poole palvega arutada kirikukogul maade võõrandamise küsimust. 1928.a. tahtis Põllutööministeerium sõlmida kogudusega maade kasutamiseks rendilepingu, Kogudus keeldus. 1929.a. lubati tagastada maad riiklikust tagavaramaast. 1936.a. kinnitati Maakorralduskomisjoni otsusega maa kogudusele. 1940.a. mõõdeti maa välja, kuid ei jõutud kanda katastrisse. 1941.a. võttis kommunistlik valitsus koguduselt maa ära. Saksa okupatsiooni ajal kasutas maid kogudus. 1945.a. varad natsionaliseeriti.

1919.a. võeti endiselt konvendilt üle kiriku varandus ja otsustati töötegijatele maksta palka nii rahas kui ka natuuras. Esialgu oli nõukogu ja juhatuse koosseis muutlik.

Kogudusel tuli võidelda oma maade eest, õpetajale ei suudetud maksta palka. Alates 1925 kogudus kosus, suutis maksta palgad ja teha remonttöid. Tööde tegemiseks korraldati korjandusi ja näitusmüüke. Stabiilne elu kestis aastani 1940.

14. juunil 1940.a. küüditati nii juhatuse esimees kui ka aseesimees. 1941-1945 juhtis kogudust Johannes Saar. Hiljem tema kohta andmed puuduvad. 1945. aastast juhtis kogudust Martin Kala. Koguduselt võeti kogu vara ära. Kiriku kasutamiseks tuli 1948.a. sõlmida leping Järva maakonna TSK-ga. Esialgu kirjutasid lepingule alla 25 koguduse liiget. Hiljem nende arv kasvas. Kogudus oli pidevates majanduslikes raskustes. Tihti ei suudetud maksta makse. 1950.a. otsustati liitu Paide kogudusega. Samas elati endist viisi edasi, jumalateenistuslik elu ei lakanud ja nii tühistas kirikuvalitsus 1951.a. Paide kogudusega liitumise otsuse. Alates 1956.a. on koguduse elu stabiliseerunud. Toimusid suured leerid, töötas laulukoor jne.

Alates 1960.a. koguduse usuelu polnud enam nii aktiivne. Järsult olid tõusnud maa-, hoonete- ja tulekindlustusmaksud. Surnaiapüha jumalateenistusteks ei antud luba. Koguduse ametiisikute vastu tunti huvi. Andmed tuli anda rajooni TSN TK-le. Kõik koosolekud tuli registreerida, TK esindaja võttis neist osa. 1960.a. alustati Väätsal noorte suvepäevade korraldamisega, toimusid ilmalikud matused. Koolilastel keelati kirikusse minek. Inimesed võõrdusid kirikust. Uus stabiliseerumine algas koguduse elu umbes 1970.a.

 

Webmaster